TRIAL
NÄIDISÕPPUS 3 / NL

Õppus „Madalmaad“ põhines kahe esimese DRIVER+ Trial-õppuse käigus õpitul ning seda oli seetõttu võimalik ette valmistada tõhusamalt. Lisaks oli õppuse Trial TGM-metodoloogia juba sedavõrd edasi arenenud, et seda oli hea kasutada planeerimise alusena.

Eesmärk
DRIVER+ Trial-õppuse keskmes oli üleujutuse stsenaarium, kus simuleeriti rasketest ilmastikuoludest tingitud lüüsi purunemist. Selle tulemusena ujutus üle suur osa Haagi kesklinnast, mille tulemusena kahjustus taristu ning ohus oli suur osa linna elanikkonnast. Kuhjuvateks mõjudeks olid elektrikatkestus, üleujutatud teed ja raudteetaristu, mis mõjutasid nendel aladel elavaid inimesi. Selle lauaõppuse vormis läbi viidud õppuse Trial eesmärk oli parandada olemasolevaid kriisireguleerimise võimekusi, tuvastades lahendusi, mis aitavad ületada võimalikke puudujääke reageerimisressursside planeerimisel suuremahuliste ja pikaajaliste kriiside puhul, tõsta agentuuride ja organisatsioonide kriisiga seotud info vahetamise võimekust, samuti planeerida ja hallata suuremahulisi elanikkonna evakuatsioone linnapiirkondades.

Probleemkoht
Kolmeks tuvastatud probleemkohaks olid:

• Ressursside planeerimise piirangud (kvalifitseeritud personal ja varustus), reageerimaks suuremahulistele ja pikaajalistele kriisidele,
• Puudujäägid asutuste ja organisatsioonide kriisiga seotud info vahetamise võimekuses (nimetatakse ka interoperatiivsuseks) ning
• Puudujäägid linnapiirkondade suuremahuliste evakuatsioonide kõrvaltoimete juhtimisel.

Uurimisküsimus
Praktikute, lahendusepakkujate ja õppuse juhtimismeeskonna vahelise kordustel põhineva protsessi käigus tuvastati kolm uurimisküsimust, mis kõik tegelesid ühe probleemkohaga.

• Kuidas saavad simulatsioonitööriistad parandada ressursiplaneerimistegevusi suuremahuliste ja pikaajaliste katastroofi leevenduse tegevuste korral?
• Kuidas saab võrgukeskne andmevahetus parandada infovahetust osapoolte vahel ningparandada seeläbi ühist arusaama käimasolevast olukorrast?
• Kuidas saavad simulatsioonitööriistad toetada suuremahulise evakuatsiooni planeerimist ja juhtimist, võttes arvesse reaalajas liiklusinfot?

Andmekogumiskava
Andmekogumiskava oli aluseks õppuses kasutatavate lahenduste kolmemõõtmelisele hindamisele (sh õppus, kriisireguleerimine ja lahendused), mis viidi läbi TGM-lähenemist kasutades. Õppuse mõõtme puhul kasutati kõigis õppustes kasutatud eelmääratletud KPI-de kogumit. Õppuse mõõtme soorituse hindamiseks koostati küsimustik kõigi õppusesse Trial 3 kaasatud isikute jaoks (õppuse Trial nõukogu ja personal, osalejad, vaatlejad ja lahendusepakkujad). Lahenduse mõõtme andmeid koguti kahel viisil, mõlemad OST abil:

1. Iga lahenduse puhul kasutati iga stsenaariumiploki kohta ühte küsimustikku, mis keskendus antud lahenduse kasutamisele antud õppuseplokis.
2. Iga praktikurühma kohta koostati kontroll-loend (nt tegevuskeskus „Veeamet“) vaatlejatele, kes jälgisid antud lahenduse kasutamist nimetatud ülesannete täitmisel. Lisaks jälgisid nn „kõndivad vaatlejad“ lahenduse kasutamise suhtlust eri praktikurühmade vahel, kes üksteisele väljundeid andsid (nt tegevuskeskuse „Veeamet“ info saatmine tegevuskeskusele „Politsei“).

Lisaks küsimustikele jälgiti ja salvestati digitaalset teabevahetust tegevuskeskuste ja lahenduste vahel. Kriisireguleerimise mõõtme ülesannetena olid formuleeritud õppusel osalevate praktikute ülesanded ja eeldatavad toimingud. Nende ülesannete põhjal formuleeriti iga vaatleja jaoks kontrollnimekirjad, et jälgida praktikute käitumist ja näiteks suulisi järeldusi ülesannete täitmise ajal.

Kõigi kolme mõõtme puhul korraldati lühikesi debriife või esmamuljete jagamist, et koguda tagasisidet kõigi õppuse seisukohalt oluliste teemade kohta. Vaatlejad korraldasid kohe pärast igat stsenaariumiplokki koosoleku; praktikud ja tehniline personal tegid seda iga päeva lõpus.

Hindamine
TGM-i järgides jagati hindamine kolmeks põhiteemaks: õppus, lahendus ja kriisireguleerimine Iga osa kohta koguti ja analüüsiti rida olulisemaid KPI-sid. Ilma uute lahendusteta lähtestsenaariumi arutati ja dokumenteeriti intervjuude käigus praktikutega. Hiljem mängiti innovatsiooni stsenaarium läbi koos lahendustega, et hinnata erinevust ja näha, milliseid parendusi lahendused võivad tuua.

Stsenaarium
Kahe päeva pärast pidi Hollandi rannikut tabama Põhjamerelt tulev loodetorm. Selle saabumisel põhjustasid kõrgvesi ja halvad ilmastikutingimused Scheveningeni lüüsi rikke ja ohustasid tamme. Üle ujutati Haagi linna kolm suuremat linnaosa. Üleujutuse kuhjuv mõju ohustas kriitilise tähtsusega taristut. Elektrikatkestuse tõttu tekkis joogiveepuudus ning küttesüsteemide tõrge. Kuna liiklustaristu oli üle ujutatud, rämpsu täis või kahjustatud, siis mõjutas see tugevalt transpordisüsteemi tööd või lausa peatas selle. Et hoida ohvrite arvu võimalikult madalal, tuli organiseerida elanikkonna kiire ja tõhus evakuatsioon enne ja pärast katastroofi ning selle ajal. SRH tegi koostööd teiste huvigruppide, nt veeameti, elektrifirmade ning sideteenuse pakkujatega. Stsenaarium, mis õppuse Trial käigus läbi mängiti, kattis ohufaasi enne üleujutust ning ka mõjufaasi pärast üleujutust ning oli jagatud neljaks eri plokiks: 1) kuhjuvad mõjud (ohufaas); 2) evakuatsioon (ohufaas); 3) kahjude hindamine (mõjufaas); 4) kahjude piiramine (mõjufaas).

Valitud lahendused
Esmase rakenduste esitamise kutse peale saadi testimiseks 25 rakendust. Pärast põhjalikku valikumenetlust, silmast silma kohtumisi ja prooviõppusi valiti välja viis uuenduslikku kriisireguleerimise lahendust, lähtuvalt nende võimekusest lahendada praktikute poolt projekti varasemates faasides tuvastatud probleemkohti. Need olid:

1. 3Di on interaktiivne veesimulatsiooni mudel, mis võimaldab kriisireguleerijatel konstrueerida üleujutuse dünaamikast ühtset operatiivpilti, ning kiirelt leevendusmeetmete mõju välja arvutada.
2. SIM-CI visualiseerib üleujutusi ning selle kuhjuvaid mõjusid Haagi kriitilise tähtsusega taristule, kasutades digitaalset kaksiklinna. Selle simulatsiooni abil näevad kriisireguleerijad, kui palju vett on piirkonnas, sh hoonetes ja kriitilises taristus, nt teedel, elektri- ja sidevõrkudes.
3. CrisisSuite on veebipõhine kriisireguleerimise tarkvararakendus, mis võimaldab organisatsioonidel edukalt kriisi ajal infot juhtida. CrisisSuite toetab kriisimeeskondade võrgukeskseid töömeetodeid, koostades kriisist universaalse pildi, mida saab horisontaalis ja vertikaalis teiste kriisileevendusorganisatsiooni meeskondadega jagada.
4. Airborne and Terrestrial Situational Awareness (Situatsiooniteadlikkus õhus ja maa peal) See rakendus annab usaldusväärset liiklusinfot, ennustab ja visualiseerib erinevate liiklusteabe allikate põhjal (nt satelliidi-/aerofotod) ning annab marsruudialast nõu, võttes arvesse hetke liiklus- ja kriisiolukorda (nt üleujutatud alad). Samuti annab see satelliidi- ja aerofotodel põhinevat 2D ja 3D teavet.
5. HumLogSim on sooritushindamise platvorm, mis teenindab kriisireguleerimise logistikaprotsesse. Funktsionaalsus hõlmab strateegilist planeerimisabi ning taktikaliste ja operatiivotsuste langetamise tuge, hinnates ja võrreldes võrgu jõudlust antud olukordades ja reaalseid kriisireguleerimistegevusi.