Rollid ja vastutusalad

Õppuse Trial „omanik“ on kriisireguleerimise organisatsioon, mis vastutab peamiselt õppuse enda eest. Õppused Trial on küll kollektiivsed ettevõtmised, kuid samas peab olema üks organisatsioon, mis võtab endale vastutuse tegevuste planeerimise, elluviimise ja hindamise eest. See tähtis roll hõlmab järgmisi vastutusvaldkondi:

1. Õige stsenaariumi väljatöötamine, nii et peamise huvi­grupi probleemkohad ja vajadused on õppusega kaetud (stsenaariumi väljatöötamine); 
2. Õppuse enda korraldamine, kasutades üht või mitut toimumiskohta ning tagades, et valitud koht sobib õppuse eesmärgi saavutamiseks; 
3. Õppuse Trial juhtimine. Juhil on kõigis faasides silmapaistev roll ning nagu nimigi ütleb, annab ta õigeid juhiseid: näiteks algatab juht tegeliku elluviimise käigus õppuse ning tal on õigus seda probleemide tekkimise korral igal ajal peatada ja/või võtta kasutusele leevendavaid meetmeid;
4. Õppuse juhtimine logistika (nt ruumid ja varustus), ohutuse (nt tagades, et õppusesse kaasatud inimesed ei ole ohus), meedia (nt meediaga suhtlemine enne ja pärast üritust) ning osalejate (aktiivsetest passiivsete osalisteni: mängijad, vaatlejad ja külalised) poole pealt.

Tehniline koordinaator vastutab õppuse Trial stsenaariumi sobiva tehnilise korralduse eest, tagades nii valitud lahenduste adekvaatse hindamise. Eeskätt peab tehniline koordinaator katma järgmised kolm valdkonda.

1. Esimene aspekt on TTI (tehnilise katsestendi taristu) rakendamine. Tehniline koordinaator tagab, et TTI on kohandatud vastavalt ettevalmistusfaasis langetatud otsustele ja läbimängus õpitule ning et kõik komponendid töötavad sujuvalt koos katsetatavate lahendustega. Õppuse ajal jälgib tehniline koordinaator kõiki tehnilisi aspekte (nt kehtivate tööriistade integratsioon õppuse toimumiskohas, andmevahetus jne)
2. Seepärast juhib tehniline koordinaator tegelikult ka lahendusepakkujaid. Lahendusepakkujad on õppuse väljatöötamisse aktiivselt kaasatud, sest nemad oskavad kõige paremini oma lahendusi õppuse stsenaariumitesse integreerida. Seetõttu peavad lahendusepakkujad enne elluviimisfaasi osalema asjakohastel koosolekutel, et saada tegevustest põhjalikku ülevaadet. Tehnilise koordinaatori roll ei lõpe õppuse Trial elluviimisega. Tehniline koordinaator teeb ka tihedat koostööd hindamiskoordinaatoriga, et rääkida kaasa üldise katsestendi korralduses.
3. Teine tähtis vastutusala on koolitus, mida antakse õppuses osalejatele. Tehniline koordinaator langetab otsuseid koolitusvajaduste kohta ja määrab, kuidas koolitada mängijaid, kes valitud lahendust õppuse ajal aktiivselt kasutavad. Sel põhjusel tuleb lahendusepakkujaid kaasata õppuse üldisesse ülesehitusse juba algusest peale.  

TGM on loodud praktikupõhise lähenemisena, mis kajastub ka kõigis selle faasides ja etappides. Termin „praktikud“ tähistab kõiki asjaomaseid kriisireguleerimise huvigruppe. Praktikud on õppega seotud alates potentsiaalsete lahenduste valimisest koos probleemkohtade hindamisega teatud kriisireguleerijate kontekstis kuni potentsiaalselt uuenduslike lahenduste hindamiseni. Just praktikud on need, kellele jääb viimane sõna selles, mida ja kuidas on vaja hinnata, millises kontekstis, ning mida tulemused praktiku vaatenurgast tähendavad. Et tagada TGM-i praktikupõhine loomus, peab seda jälgima spetsiaalne praktikute koordinaator.

1. Esmane vastutus hõlmab kriisireguleerimise praktikute (kaas)osalust TGM-i rakendamise vastavates faasides ja etappides. Oluline on tuvastada iga õppuse Trial konteksti asjakohased huvigrupid. Ideaalis peaks praktikute koordinaatoril olema kriisireguleerija taust. See hõlbustab võimalikult realistliku stsenaariumi väljatöötamiseks vajalike kriisireguleerimise õigete profiilide tuvastamist. Lisaks hõlbustab see kriisireguleerimise mõõtme peamiste mõõtestandardite tuvastamist. Lisaks tuleb tagada ootuste selge kommunikeerimine, et kõik praktikud oleksid teadlikud, et nende osalus on vajalik ka pärast õppuse elluviimist, õppuse tulemuste lahtimõtestamisel ja levitamisel. Praktikute koordinaator peab oskama oskuslikult küsida kriisireguleerimise praktikutelt vähemalt miinimumtasemel pühendumist, mõistes samal ajal, et praktikute igapäevakohustused seavad ranged piirangud nende kõrvaltegevustele. Samal ajal on see roll pidevalt silmitsi teiste õppuse nõukogu rollide kõrgete ootustega, nii et praktikute reaalsuse asjakohane tõlgendamine ja kommunikeerimine on väga tähtis.
2. Teine vastutusala puudutab hästi tasakaalustatud kriisireguleerimise suhete juhtimist. See üsna juhtkonnapõhine ülesanne läheb kaugemale kriisireguleerijatega seotud (kaas)osalusest, sest puudutab praktikutebaasi, mis sisaldab nii otseseid õppusel osalejaid kui ka (kaudselt osalevaid) vaatlejaid, rajamist ja haldamist. Põhifunktsioonid hõlmavad kontaktide haldamist, kommunikatsiooni ja aruandlust.

Oma olulisuse tõttu peab hindamiskoordinaatoril olema eraldi roll, sarnaselt praktikute koordinaatorile. Õppuste Trial üldine eesmärk on potentsiaalsete uuenduslike lahenduste üldjooneline hindamine. Tegelik hindamine nõuab erapooletust, sõltumatust ning piisaval tasemel otsustusõigust. Seetõttu on soovitatav usaldada järgmised ülesanded isikule, kellel ei ole teisi rolle.

1. Kõrge hindamiskvaliteedi tagamiseks peab hindamiskoordinaator algusest peale ja kuni lõpuni välja hoolikalt jälgima ja kontrollima kogu katsestendi rakendamist. Selle nimel on tähtis tihe suhtlus praktikute koordinaatoriga. Järgmine ülesanne on ühildada omavahel praktikutelt tulev sisend ja õppuse Trial omaniku otsused, mille hindamiskoordinaator peab kinnitama. Neid tulemusi tuleb pidevalt edastada tehnilisele koordinaatorile, kes omakorda peab andma regulaarset tagasisidet ühildamise kohta. Ideaalis võib see viia innovaatiliste lahenduste äärmiselt usaldusväärse hindamiseni elulähedastes tingimustes. Samas seab reaalsus mitmeid piiranguid, näiteks praktikute piiratud kättesaadavus, õppuse elluviimine ebapiisava aja jooksul või tegelike stsenaariumite ebapiisav kirjeldus virtuaalsetes simulatsioonides. Seetõttu tuleb teha kompromisse ning hindamiskoordinaator mängib keskset rolli erinevate sätestuste kulude-tulude kaalumisel.
2. Järgmine vastutusvaldkond hõlmab õppuse Trial hindamise juhtimist. Hindamiskoordinaator peab „tõlkima“ kokkulepitud eesmärgid ja õppuse mõõtmest lisanduvad piirangud sobivatesse mõõtestandarditesse ja sihtväärtustesse. See ülesanne nõuab tihedat koostööd õppuse Trial omanikuga.
3. Sama kehtib ka lahenduse hindamise juhtimise kohta. Selles vallas on hindamiskoordinaatori ülesandeks teisendada lahenduse spetsifikatsioonid, mida väljendatakse vastavalt kriisireguleerimise taksonoomiale lahenduse funktsioonide või omadustena, andmekogumiskava lahenduse mõõtmeks. Peamine koostöö toimub tehnilise koordinaatoriga, kes peab pakutud mõõtestandardid kokku leppima kaasatud lahendusepakkujatega. Tehnilise koordinaatori tagasisidet tuleb arvestada selleks, et tagada, et lahendusi hinnatakse vastavalt sellele, mida nad peavad toetama. Hindamiskoordinaator omakorda vastutab, et lahendusepakkujad saaksid hindamistulemuste kohta piisavat tagasisidet.
4. Arvatavasti kõige keerukam vastutusala puudutab kriisireguleerimise hindamise juhtimist. Hindamiskoordinaator sõltub siinkohal heast sisendist selle kohta, kuidas praktikud tajuvad õppuse käigus simuleeritud kriisireguleerimise tegevuste tõhusust. Need määratlused on võtmeks, kuidas peilida välja lahenduse „päris“ mõju kriisireguleerimise tulemuslikkusele. Seega tuleb vajalike kriisireguleerimise praktikute profiile praktikute koordinaatorile varakult tutvustada, et saada ligipääs sellele õppuse tohutult tähtsale alustalale. Teine tähtis etapp ettevalmistusfaasi käigus on kommunikeerida stsenaariumiga seotud mõõtestandardid õppuse Trial omanikule, et tagada stsenaariumi tegelike tööpraktikate adekvaatne kirjeldamine. Lisaks peab tehnilist koordinaatorit teavitama sellest, milliseid andmeid on katse­stendist vaja saada, et oleks tagatud vajalike andmete kogumine ja salvestamine õiges kvaliteedis, formaadis ja koguses. Lõpetuseks, hindamisfaasi põhiline ülesanne on seostada tulemused kriisireguleerimise mõõtmes tulemustega õppuse ja lahenduse mõõtmetes. Muutused kriisireguleerimise tulemuslikkuses tuleb võimaliku põhjuse ja tagajärje suhte osas arusaadavalt lahti seletada.