MEETOD: LÄHTEOLUKORD

Lähteolukorra loomise eesmärk on kirjeldada teie praegust protsessi. See tähendab, et te „joonistate pildi“, kus on näidatud kõik teie probleemkohaga seotud rollid, tegevused ja teabevahetus. Seejärel saab seda kasutada teabeedastuseks: pildi abil saate te kriisireguleerimise protsessi lahendusepakkujale selgitada kiirelt ja lihtsalt. See aitab teid igasuguste lahenduste integreerimisel (ka tehnilisel integreerimisel) oma probleemkoha protsessidesse.  

Mida te peate tegema? Esmalt koguge kokku oma kriisireguleerimise praktikud, kes tunnevad probleemkohta ja selle konteksti kõige paremini. Seda tehes olete te juba valinud osad rollid, mis teie meelest õppuses tähtsad on. Nüüd võtke kõik probleemkohad läbi koos vastava õppuse Trial kontekstiga. Korraldage praktikutega ajurünnak protsessi kohta, mis teie probleemkohta ümbritseb. Millises situatsioonis keegi seda probleemi tunnetab? Püüdke rolle, varustust ja kõike muud valides olla võimalikult põhjalik (inspiratsiooni leiate õppuse Trial konteksti mallist).  

Kui olete kõik kirja pannud, siis püüdke seda kujutleda voo­skeemina, et näidata, kuidas kõik need asjad ja isikud ühendatud on.  

Looge pilt sellest, kes teeb mida, millal, milliste vahenditega, kus ja millises situatsioonis. Järgmiselt lehelt leiate ideid, kuidas seda teha.  

See pilt/vooskeem ongi teie lähteolukord. See on teie probleemkoha protsessi mudel. Parimal juhul hõlmab see ka teabevahetust ja teabevahetuse vahendeid. Visualiseerimine on väga hea tööriist, et peamisi probleemkohti võimalikult hästi määratleda. See aitab inimestel rääkida kindlatest aspektidest. Seda tehes mõistate oma probleemkohta kõige paremini ja leiate seega uuenduslikke sotsiotehnilisi lahendusi, mis aitavad seda ületada. See on kõige tähtsam etapp, sest laseb valida õppuse jaoks kõige sobivamaid lahendusi; te ei lähtu sellest, mida lahendusepakkujad väidavad teile kõige paremini sobivat, vaid oma väga selgelt väljendatud vajadustest.

Nagu mainitud, alustate te kohtumisest oma praktikutest osalejatega ja räägite läbi tuvastatud probleemkohad ning kirjapandud õppuse Trial konteksti.  

Seejärel korraldage iga probleemkoha kohta ajurünnak. Kasutage märkmekleepse ja valget tahvlit.  

• Märkige valgele tahvlile ajajoon. See illustreerib teie probleemi algust ja lõppu.
• Nüüd lisage sellele joonele iga ülesanne/tegevus, mis on selle probleemkoha protsessi osa.  
• Järgmise etapina lisage kogu varustus, mis on nendeks ülesanneteks/tegevusteks vajalik.  
• Seejärel lisage ka rollid.  

Nüüd soovite ehk oma märkmekleepsud ümber tõsta. Andke igale rollile oma rida. Arvestage seda tehes endiselt ajajoont.  

• Määrake iga ülesanne/tegevus koos vastava varustusega selle rolli juurde, kes seda ülesannet/tegevust teeb.  
• Mõelge ka sellele, et ülesanded mõjutavad üksteist, ja lisage edasisi ülesandeid/tegevusi, mis on vajalikud ühtse ja pideva tegevuskäigu jaoks.
• Järgmise etapina mõelge rollide vaheliste kommunikatsiooniprotsesside peale. Millist infot edastatakse? Millal? Kellele? Milliste vahenditega (raadio, telefon jne). Kirjutage märkmekleepsule üles, milline teave ja milliste vahenditega, ning ühendage rollid markeriga.  

Palju õnne! Teil on oma lähteolukorrast täielik ülevaade. Kuna tegemist on analoogversiooniga, soovitame teil pilte teha ja seejärel luua sellest digitaalne versioon. DRIVER+ raames kasutasime me lähteolukorra kirjeldamiseks äriprotsesside modelleerimiskeelt BPMN-i (Business Process Model and Notation). Selle kasutamisjuhendi leiate veebist: www.bpmn.org. Võite vabalt kasutada ka muid tööriistu.