MEETOD: SOCIETAL IMPACT
ASSESSMENT

Vajadus uuenduslike lahenduste järele kriisiolukordadega toimetulekuks tuleneb asjaolust, et kriisireguleerimine kui selline toimub keerukates ja dünaamilistes ühiskondades. Keerukuse põhjustavad mitmed tegurid, näiteks digitaliseerumine ja inimeste üha kasvav liikumine üle riigipiiride. Uute lahenduste teke uute ja keerukate väljakutsetega toimetulekuks tähendab ka seda, et lahendused, millega me lagedale tuleme, toovad tagajärgi, mis on varasematest keerukamad. Need tagajärjed – ehk teisisõnu nende mõju – võib olla positiivne ja soovitud (nt senisest suurem tõhusus), kuid mõjud võivad olla ka negatiivsed või soovimatud. Kui räägime selles kontekstis ühiskondlikust mõjust, siis peame me silmas midagi muud kui seda, kui hästi lahendused töötavad. Uus lahendus probleemile võib olla väga tõhus, andes soovitud tulemusi, aga samal ajal põhjustada tohutu suuri negatiivseid mõjusid ühiskonnas, mille osa see on. Näiteks ei ole SIA eesmärk hinnata, kas nn crowd-tasking ehk rahvaosalusega lahendus muudaks reageerimistegevused ajatõhusamaks, vaid seda, kuidas rahvaosalusega lahendust saaks rakendada ühiskondliku usalduskultuuri loomiseks, nii et kogukonnad tunneksid end kriisiolukorras turvaliselt.

SIA tegemise eesmärk on tagada, et kriisireguleerimise lahenduste rakendamine maksimeerib nende eelised ja vähendab koormust, eriti inimeste koormust. Koormused ja eelised ei pruugi olla otseselt mõõdetavad või kvantifitseeritavad ning nendega on seetõttu sageli raske arvestada. Vaatamata sellele on nad siiski olulised ning võimaliku ühiskondliku mõju väljauurimine annab teil kaks selget eelist:

• Võimalik on langetada paremaid otsuseid selle kohta, milliseid lahendusi tuleb rakendada ja kuidas seda täpselt teha.
• Iga konkreetse lahenduse kahjude vähendamiseks ja eeliste maksimeerimiseks on võimalik rakendada leevendavaid meetmeid.

Laiemas ühiskondlikus kontekstis toob nende eeliste saavutamine kaasa muid positiivseid mõjutusi, näiteks vastutavus ja aktsepteeritavus.

• Vastutavus tähendab, et kriisireguleerimise osalised vastutavad mitmel moel selle eest, mida nad teevad ja suudavad anda rahuldava põhjenduse oma tegevustele.
• Lahenduste aktsepteeritavus tähendab, et kriisijuhid sõltuvad ühiskonnast, mis peab kriisireguleerimise lahendused omaks võtma, eriti kui lahendused on kaasavad ehk nõuavad suhtlemist avalikkusega.

Aktsepteeritavus on seotud ka kestlikkuse teemadega, kuna välja töötatud ja laiema avalikkusega arvestades rakendatud lahendused võivad suurema tõenäosusega ära hoida konflikte ja saada paremini omaks võetud, lisaks sellele, et rakendamine on seetõttu tõhusam ja efektiivsem.

SIA-d saab läbi viia paljudes erinevates kontekstides ning paljudel erinevatel eesmärkidel, mistõttu on raske universaalselt määratleda, kuidas see täpselt välja näeb.

DRIVER+ projektis välja töötatud SIA raamistiku alguspunkt on hindamine, mida antud lahendus ühiskonnale teeb ehk läbi mõtlemine, kuidas see inimesi mõjutab. Mõni mõjukategooria on lihtsamini tuvastatav ja leevendatav kui teised, potentsiaalsete ühiskondlikke teemade tuvastamiseks ei ole lihtsat kontrollnimekirja. Näiteks võivad privaatsusega seotud mõjud olla lihtsamini äratuntavad, sest sellele teemale pööratakse palju avalikku tähelepanu ja loodud on ka üleeuroopaline seadusandlus. Teisalt avaldavad mõned lahendused ühiskondlikele väärtustele selliseid mõjusid, mis ei ole kalkuleeritavad, peamiselt seetõttu, et suurem osa neist mõjudest on pikaajalised ja sageli ettekavatsemata.

SIA tegemine võib olla igapäevastes kriisireguleerimise tegevustes keerukas, kuna napib aega ja ressursse; TGM aitab muuta SIA õppuse Trial ettevalmistamise loomulikuks osaks. SIA kontseptsiooni paremaks mõistmiseks vaatleme näitena Trial-õppust „Poola“. Selle Trial-õppuse uurimisküsimus oli järgmine: kuidas saab mitme huvigrupiga pikaajaliste päästeoperatsioonide käigus toetada piiriülest ressursihaldust sotsiotehniliste lahendustega? Teisisõnu, millised tehnoloogiad ja/või metodoloogiad annavad päästeoperatsioonidele lisaväärtust? Igat lahendust hinnates, olgu see siis uus tehnoloogia või metodoloogia, peame me alati sammukese tagasi astuma ja mõtlema, kas see võib lisaks lisaväärtusele põhjustada ka uusi probleeme. Õppust Trial ette valmistades on kesksel kohal meie tegevuste ühiskondliku mõjuga seotud küsimused. Põhjuseks on see, et me teame, et tehniliste objektide, looduskeskkonna ja ühiskondlike praktikate vahel on vastastikused suhted. Tehnoloogiad ei tööta vaakumis, pigem eksisteerivad nad sotsiaalses kontekstis, mida nad erineval moel mõjutavad. 

Trial-õppuse „Poola“ näitel tuleb ühiskondliku mõju hindamiseks (SIA) teha järgmised etapid:

1. TUVASTADA HUVIGRUPID/KOGUKONNAD:
Esimene etapp oleks tuvastada huvigrupid ja see kogukond, keda lahenduse rakendamine võib potentsiaalselt mõjutada. Asjakohased küsimused peaksid algama sellest, „kuidas lahendus X koos kõigi oma funktsioonidega mõjutaks huvigruppe või kogukondi, kes on sellesse konteksti kaasatud?“ Näiteks, kes on need huvigrupid või kogukonnad, keda võiks potentsiaalselt mõjutada kiirkaardistamine droonidega? Kogu ühiskond üldiselt, praktikud, õiguskaitseasutused? Mõju hindamine tuleb viia läbi neid silmas pidades.

2. KOGUDA TAUSTATEAVET:
Kui see on asjakohane, siis koguge lisateavet mõjutatud kogukondade peamiste sotsiaalsete probleemide kohta, nt kogukonna ajalugu, kultuuri- ja võtmesündmused, mis on vorminud kogukonna ajalugu. Kas kogukonna puhul on teadaolevaid nõrki kohti? Teatud sotsiaalseid probleeme? Millised on peamised tööstused? Õppuse „Poola“ puhul oleksid asjakohased küsimused järgmised: kas on põhjust arvata, et kogukond, kus droonidega kiirkaardistamine toimuks, peaks seda problemaatiliseks? Kas sellel alal / selles piirkonnas / selles riigis on droonide kasutamisega seoses esinenud vastuseisu?  

3. KOOSTAGE ÜLEVAADE SEADUSANDLUSEST JA POLIITIKATEST:
Koostage ülevaade asjassepuutuvatest riiklikest / EL-i seadustest ja poliitikatest, mis puudutavad valitud leevendusmeetmeid (5. etapp) ja on otseselt õppusega seotud. Õppuse „Poola“ puhul sai drooniga loodud kaarte vaadata ja analüüsida spetsiaalses geoportaalis või kriisireguleerimise asutuste poolt juba kasutatavates GIS-keskkondades. Ent nende kaartide aluseks olevad kujutised võisid tõstatada eraisikute ja nende varaga seotud privaatsusküsimusi; seega tuli droonide kasutamisel arvesse võtta näiteks andmekaitseseadust ja kohalikku õhuruumi puudutavaid seadusi. See etapp on hinnangu koostamisel tähtis ning olenevalt õppuse Trial korraldusest võib vajalik olla kaaluda, kas kriisireguleerimise tegevused võivad riivata inimõigusi (näiteks haavatavate elanikkondadega tegeledes). Kaartide abil loodud kriisireguleerimise lisaväärtus ei saa automaatselt tühistada inimeste üksikisiku õigusi.

4. TUVASTADA JA ENNUSTADA MÕJUSID:
See on SIA põhiline osa, kus leiab aset struktuurne hindamine, lähtudes eelmistes etappides kogutud teabest. Lõppeesmärk on tuvastada võimalikud otsesed sotsiaalsed mõjud ning püüda ennustada nende olulisust, kestust ja ulatust. Struktureerimiseks kasutatakse raamistikus loetletud SIA kriteeriumeid, kuid asja mõte ei ole öelda midagi iga kriteeriumi kohta. Teatud juhtudel võivad mõjud olla ilmselged ning isoleeritud, mõnikord privaatsus- ja andmekaitseprobleemide tõttu, millisel juhul võib oluline olla ainult see üks kriteerium. Samas võivad ühiskondlikud mõjud teatud juhtudel olla keerukamad. Trial-õppuse „Poola“ käigus kasutasime me näiteks nii simuleeritud lauaõppust kui ka välieksperimente, mis nõudsid spetsiaalseid vaatlejaid, kes tegevusi salvestasid ja dokumenteerisid. Selle õppuse osa hindamiseks koguti eri andmeid, nt vaatlejate ja praktikute poolt täidetud küsimustike näol. Potentsiaalse ühiskondliku mõju näitena võivad neis küsimustikes kajastuvad isikuandmed mõjutada kaasatud isikuid, sest kui avaldatakse tuletõrjuja või praktiku isik, võib see kahjustada nende vastuste põhjalikkust.  

Teine probleem on seotud õppuse „Poola“ lähte-eeldusega, et ohustatud ala 3D mudelid ja 2D ortofotokaardid on lahendus, mis mõjutab positiivselt vajaduste hindamiseks kuluvat aega ja selle täpsust ning toetavad seega paremini pikaajalisi päästeoperatsioone. Selle eelduse alusel oli loomulik, et valitud lahenduseks oli kiirkaardistus drooniga, mis aitas drooni poolt kogutud piltide põhjal luua kiirelt ortofotokaarte. Samas on tähtis arvestada, et erinevad lähte-eeldused võivad viia erinevate lahenduste valimiseni. Varasem kindla tulemuse eeldus mõjutab meie poolt tehtavaid sotsiotehnilisi valikuid.

5. KIRJELDADA LEEVENDAVAID MEETMEID JA JÄRELKONTROLLI:
Et vähendada negatiivsete soovimatute mõjude riski ja/või suurendada positiivse mõju võimalikkust, tuleb koostada meetmete loend. Loend peab põhinema eelmises etapis tuvastatud mõjudel ning võib hõlmata tegevusi, nt lisajärelkontroll vabatahtlikele, usalduslike sidemete loomine kohaliku kogukonna juhtidega, kogukondadega suhtlemine ning täiendava teabe jagamine tegevuse/lahenduse/õppuse kohta. Koostada tuleb plaan, kuidas leevendavate meetmete toimet järelkontrollida. Näiteks Trial-õppuse „Poola“ puhul oli teemaks õppusel osalejate anonüümsus, st vaatlejate anonüümsuse säilitamine sõltumatuse tagamiseks. Seetõttu tuli kasutusele võtta spetsiifilised meetmed nii teadva nõusoleku kui ka anonüümsuse osas, et selline andmekogumine saaks toimuda. Lähte-eeldusega kaasneva probleemi leevendav meede peab sisaldama põhjalikku arutelu stsenaariumi valiku üle ning hoolikalt sõnastatud uurimisküsimusi.