ETTEVALMISTUS

Teie eesmärk on kõrvaldada probleemkoht sotsiotehnilise lahendusega. Tegemist võib olla riist- või tarkvaraga, koolituskursusega, uue protseduuri või nende kombinatsiooniga. Tähtis on leida midagi, mis tõotab olemasolevat olukorda paremaks muuta.  

Esimene ülesanne loob ka esmamulje võimalikele tulevastele kasutajatele. Paluge lahendusepakkujal vastata järgmistele küsimustele, et hinnata lahenduse sobivust teie vajadustega:

1. Missioon: kuidas aitab lahendus kaasa kriisireguleerimisele?

2. Integratsioon: kuidas on see integreeritud olemasolevatesse kriisireguleerimise operatsioonidesse?

3. Valmisolek: kui küps see lahendus on ja kas seda on testitud või heaks kiidetud?

4. Motivatsioon: kuidas tegeleb see lahendus praktikute probleemidega?

5. Soovitused: kes olemasolevat lahendust soovitavad?

Et järgmiseks etapiks valmistuda, võite küsida rakenduse kasutamise ressursside ja oskusteadmiste kohta ning tehniliste näitajate ja lahenduse rakendamiseks vajalike investeeringute kohta. Et lahendusepakkujat mitte üle koormata, peaksid vastused olema piiratud pikkusega (nt kokku max 2 lk). Kui te olete saanud vastused kätte, siis kaasake võimalikud kasutajad, kriisireguleerimise praktikud ning küsige nende arvamust selle kohta, kas lahendusel on potentsiaali või mitte. Tulemusi tuleb nõukogus arutada ja siis otsustada, millistel lahendustel on potentsiaali probleemkohtade kõrvaldamisel. Selle arutelu toetamiseks võib kaaluda ka järgmisi küsimusi.

1. Kas lahendust saab kasutada algse probleemkoha lahendamiseks ning kas see annab vastuse õppuse Trial peamisele uurimisküsimusele

2. Kas lahendusepakkuja suudab pakkuda sobivat koolitust, et potentsiaalsed lõppkasutajad saaksid lahendust õppusel Trial rakendada?

3. Kas lahendus vajab õppusel Trial kasutamiseks spetsiaalset tehnilist keskkonda ja kas TTI on selleks piisav?

4. Kas lahendusepakkuja on valmis ja võimeline õppusega seotud ülesannetes ja koosolekutel osalema ja oma panuse andma?

Soovitatav on organiseerida füüsiline või virtuaalne koosolek nõukogu ja lahendusepakkujate osalusel, kus neid küsimusi saaks hoolikalt selgitada ja arutada. Lõpliku otsuse peab langetama nõukogu ning varsti pärast koosolekut ka sellest teada andma. Kui lahendust ei valita, siis tuleb anda selge vastus, nii et lahendusepakkuja saaks otsuse tagamaadest paremini aru.